Eludeülene teadlikkus

“Truudus on voorus nii südame kui ka hinge tasandil. Truu võid olla kõigele, igale hetkele või tundele, mis on tõeline.

Teadvuse tõeline tunnetus sünnib sügavast teadlikkusest, Sinu ajastatusest ja eludeülesest Minast, hingeteadvuse mälestustest südamega rajal.”

Olen järjest rohkem kohanud fraasi “eludeülene Mina” kasutamist enda Teise Ise teadvuses. Tekkis see alates momendist, kui sain läbi unenägemise ja Teise Ise taotluse ligi oma teise elu mälestuste episoodidele ja alates sellest hetkest nimetas Teise Ise teadvus seda “eludeüleseks teadmiseks”.

Väga tabavalt öeldud, oma mõistusega selle peale kohe ei tulekski, aga nagu näitab läbitud teekond, on meie kõigi selle reaalsuse elu ja tegemised nii läbipõimunud Teise Ise teadvuse avaldustest, et vahest riputame neile külge oma initsiaalid ja kuulutame neid enda põhitõdedena. 

Üks hea tuttav oli üleeile unenägemise reaalsuses, kus tema poolt öeldud taotlus ei mõjunud…st sellega ei kaasnenud reaalsuse muutumist. Olen ka ise mitmeid kordi olnud olukorras, kus taotluse taga ei ole Jõudu ja nagu ikka, hakkad sellele otsima vastuseid, miks see nii on. Kui juba temal, minul ja veel paljudel unenägijatel on sama situatsioon, siis ei ole tegu mitte subjektiivse ilminguga, vaid selle taga on mingi reeglistik.

Teine Ise seletas aga asja lahti väga lihtsalt, nii nagu ikka. Nimelt oleme unenägemises väga tihti oma esimese ise teadvusega ja need unenägemised on alatooniga, kus Sinu taotluse jõud ei oma kaalu, et muuta seal, teise reaalsuses, ruumis toimuvaid protsesse. 

Kajastasin seda teemat ka ükskord varem kuskil vanemates postitustes (märgusõna “taotlus”), et taotlusel ja taotlusel on vahe, mida märkavad need, kes seda kasutavad. 

Osad taotlused on Teise Ise teadvuse pilgu läbi üdini Esimese Ise teadvuse nägu…need on peaaegu samade mõttemustritega, nagu meie tavaline esimese reaalsuse teadvus, aga laiendatud teadlikkuse vormis. Need „taotlused“ liigitatakse Teise Ise teadvuse poolt „taotlusekesed“ ja nende peale ei raisata JÕUDU…ja nii sa leiadki ennast unenägemise ruumis, sündmuste keskel, mis ei ole reeglina meeldivad.  Aga see on võimalus- järgmine kord, olles oma „taotlusekesega“ välja tulnud, kutsu enda taotluse taha „Teise Ise teadvus“ ja lase see ümber sõnastada, et Sa ei oleks lihtsalt niisama teadlik kolmas osapool. 

Teise Ise teadvuse käes on eludeülese mälestuste võti. Uksele-aknale, mis põimib kokku ajastute reaalsusi, ühendades need teadlikkuse niitidega. Mida rohkem Sa seda rada käid, seda enam märkad reaalsuste põimumist, kus oleviku säravas hetkes on kohalolus ka minevik ja tulevik, mis teeb Sinust Sinu.  

Kui esimene reaalsus loob teadvuse helendavat koort inventari ja emotsioonide koosluses, siis Teise Ise teadvuses sünnivad sügavamad seosed iseendast kui duaalsest kaksikolendist, kellel on ajatu, eludeülene teadvus, asukohaga HINGES.  

“Südamega rada on teekond armastuseni…Hingega rada on teekond armastuses!” ütles Teine Ise ühe minu inimliku „taotlusekese“ peale.