Teekond allilma

Kas oled mõelnud, kui õhuke on elu ja surma vaheline piir? Kas oled mõistnud, et surmahirm on suurim nende inimeste teadvuses, kes pole julgenud elada?

Kohta, kuhu lähevad hingeteadvused pärast füüsilise keha hülgamist, nimetatakse allilmaks või siis surnute maaks. Tegelikult on mul väga suur kahtlus, et see maailm asub seal all…?

Astraalrändurina ja unerändurina ei ole ma üldse kindel, kus kohas on all ja kus kohas on üleval. Fakt on see, et sinna saab lennates. Vahest viib lendamine meid üles ja seal ongi surnute maa, aga vahest on surnute maa ka mäest alla kelguga sõites…otse teise ilma.

Minu jaoks on surnute maa olnud unenägemise ruumis alati eraldatud. See asub piiri taga. Piiriks võib olla uks, tee, raudtee, jõgi, vikerkaar, udusein, nähtamatu ja läbipaistev barjäär.

Astraaliga lennates aga pole sinna sattudes minu ja nende vahel erinevust. Surnud räägivad, suhtlevad, mul pole nendest aru saamisega raskusi ja hääled ei ole ka ebamaised, justkui hauataguse kõlaga, nii nagu need on läbi unenägemise surnud inimestega.

Kas surm on ette määratud? Sinna lahkunud inimeste vastuste põhjal võin öelda, et jah, see on olnud alati ette määratud, aga seda kahtepidi võttes. Üks on see, kui su aeg on läbi, teine see, kui see aeg saab läbi surnu enda valikul. Enda valik on hingeteadvusel sel hetkel, kui ta on kahe maailma vahel mingi juhtumi tagajärjel.

Kas surnud paluvad andeks ja kahetsevad midagi või on neil sulle pretensioone? Jah, nad on andeks palunud, andnud soovitusi ja ka näidanud hetki, kus ma ise pole käitunud väärikalt ja armastusega lahkunu suhtes.

Kõik me püüdleme harmooniasse. Nii maiselt kui ka seal. Sinna poole sattudes läbib meie hingeteadvus sõelade süsteemi, kus hingeteadvusest jääb maha kõik “raskem, aeglasem ja madalam energia”. See ei toimu korraga, vaid etapi kaupa. Sellepärast on surnute maailmas ka erinevad tasemed.

Lõpuks enam ei mäleta siit lahkunud Hingeteadvus, kas ta oli kellegi isa, ema, poeg või tütar, sest see on minevik, millest ta võttis kaasa parima- selle, mis tema hinge kasvatas.

Kasvatuslikuks aspektiks võib olla meie maailma mõistes nii negatiivne kui ka positiivne olukord/olukorrad. Valdavalt on Hingeteadvuses tingimuseta neutraalne armastus. Aga nii nagu inimeses on kõike, on seda ka eludeüleses Hingeteadvuses.

Unenägemises taotluse läbi ma mõistsin, et kõiki Hingeteadvusi paiskab Kolmnurkteadvuste taotluse Jõud nn Universumi põhjakihti, kus kohast see teadvus hakkab vaikselt ülespoole settima ehk arenema.

Hea kujutlus oleks läbipaistvast silindrist, milles sees on settega vedelik (eeter), kus seda raputades kõik on hägune, ja siis raskemad osakesed hakkavad alla vajuma…ning gaas/hapnik mullidena üles kerkima…pudeli ava (Universumi alguse) suunas.

Nähtavus silindris on 9 filtrit/tasandit, mis lasevad läbi vaid neid suurusi, mis on selleks sobivad. Piltlikult öeldes…ka inimene, kes areneb ja saab järjest teadlikumaks, muutub ju oma kaasaskantava elu inventari ja ballasti poolest kergemaks ja lihtsamaks.

Kui sa oled sina ise, oled sa vaba kõigest, mis teeb su meele raskeks.

Mida kergem sa oled, seda kõrgemale ja kaugemale sa lendad. See on Universumi reegel!

Surmast, surnute maast ja sellega kaasnevast räägib ka meie uus uneränduri podcast https://unerandur.podbean.com/e/leonhard-tiinasoobik-haaletult-voolab-lethe-jogi-elavate-ja-surnute-maa-vahe/ koos Tiina Soobikuga!

Head kuulamist ja unenägemisteni!